ÜKSINDA

Läkski ka Donar oma perenaisega koju ära. Tal saab kindlasti ilus ja huvitav elu olema. Igasugused muud koduloomad ja palju ruumi ning inimesi. Kahjuks läheb ta Lõuna-Eestisse ja me ei pruugi enam kohtuda, kuid teateid saame temast loodetavasti ikka. Eesti on ju väike.
Kõige õnnetum on aga minu väike Di-Di kõigi nende äraminekute pärast. Ta pole ju harjunud üksi olema. Ma püüan teda küll veidi lõbustada, kuid tema nutab ikka vendi-õdesid taga. No ja ta ju ka teab, et minuga väga mängida ei saa, sest ma olen ta alati ära ajanud. Eriti kurb oli ta peale perenaise tööleminekut, kui ta garaaži kinni pandi. Läbi märg hommikusest vihmast ja üdini õnnetu, jättis ta üsna südantlõhestava mulje. Tavaliselt sai ikka kedagi sabast sikutada ja kellegi kaissu magama minna, aga nüüd on ta täiesti üksi selles kivises ruumis. Perenaise lahkudes jäi ta vaeseke teisi kutsudes ulguma.
Aga küll ta õpib ka ootama ja kannatama ja üksi olema. Ta on ju saksa lambakoer! No ja tegelikult on ju temagi jaoks kusagil omanik olemas, kes tahab teda hoida ja hellitada ja kelelga koos lõbutseda. Ta peab oma omaniku lihtsalt ära ootama. Seniks õpib ta kodus minu perenaisega oma nime peale kohale tulema ja küsides silma vaatama ja ajaviiteks ka istu-lama ning muidugi saab ta meie kõigiga ka põllul käia jälge ajamas. Muide, seoses jäljega: Di-Di'st saab meil filmistaar. Üks Eesti tuntud koerasportlane ja koolitaja filmis temaga kutsikale jälje õpetamist, et saada omale näitlikku õppematerjali. No ja kes muu oleks paremini filmi sobinud, kui üks hakkaja blondiin? Ta sai oma rolliga loomupärase andekusega väga hästi hakkama. Tulevikus võite teda siis jäljeloengus staarina säramas näha. Loodame, et see polnud tema tähelennu lõpp, vaid ikka algus ja tema tulevane omanik on tubli ning ettevõtlik ja viib teda teistessegi huvitavatesse seiklustesse, millest me veel edaspidi kuulda saame.
Kui Sina tahaksid olla see blondiini jäägitult armastatud taltsutaja, juht ja õpetaja, siis kontakteeru mu perenaisega: mare.adermann@gmail.com või 5176608