Selle mängu juures on palju plusse, mis teevad ta eriti põnevaks. Näiteks see, et kuna inimest pole näha, siis sa ka ei tea, kuhu järgmine labidatäis lund langeb. Tuleb olla eriti tähelepanelik ja valmis sööstma ükskõik millises suunas. 
Samuti saab selles mängus teha eriti kõrgeid hüppeid, kui oled lume suuna õigesti tabanud ning lahtise suuga lendad labidatäit haarama. Väga tähtis on, et ikka saaks lume lennust suhu. Maas on see juba igav. Kui ei jõua just täpselt langeva labitäie alla, siis võib püüda ka küljelt haarata. Peamine, et ikka lennust kätte saada. Kuigi otse alt on ikka parim. Kui oled oma hüppe valesti sihtinud, siis võib ka lumekamakaga vastu külge 
või kaela saada ja see on pisut ebameeldiv ja valus, mis aga omakorda tõstab adrenaliini ja indu järgmist labidatäit paremini ja täpsemini püüda. Vaatamata sellele, et oht lumega raskeid obadusi saada on suurem, on see mäng ka mõnes mõttes maapealsest lumemängust turvalisem, sest pole ohtu lumelabidaga vastu hambaid saada. 
Samuti on sellesse tänavusse sügavasse lumme hüppelt maandumine üsna pehme. Nii et ka eriti kõrged hüpped pole tegelikult riskantsed.Aga ära väsitas see mäng ikka küll hullemalt kui esimese taseme oma. Muidugi, eks iga talvega olen ka mina aasta võrra vanem, aga see lumetants võttis ikka korralikult kõik lihased läbi ning väsitas isegi vaimu. Pärast oli päris mõnus korralik uinak kuivas kuudis ette võtta.
NB! ma ei sovita seda advanced lumemängu väiksematele ja norematele koertele, sest nii võib ennast ka kergesti vigastada, kui pole juba piisavalt kogenud lumepüüdja ja ennastsalgav võitleja. Alustage ikka esimeselt tasemelt.Kõiki pilte, mis annavad täpselt edasi selle põneva ja lõbusa mängu nüansse, vaata minu albumist siit.
