esmaspäev, 21. september 2009

KAKS JÄÄNUD

Täna läkski siis Dakar oma koju. Alguses püüdis küll vastu hakata ja tegi nägu, et tema valvab hea meelega seda maja ning magab selle maja trepil ja et tal on juba perenaine olemas, kuid see uus inimene jättis tõesti lahke mulje, nii et Dakar oli nõus tema süles rahunema ning sõbralik olema ja koos mindigi auto peale. Ega ta minust kaugele ei lähe. Sama rajoon. Ning perenaine on tal samuti hea, kogemustega saksa lambakoera pidaja. Dakari ootab ees üks veteraniealine sakslase härra. Kuulu järgi väga hea lapsehoidja. Loodetavasti saab Dakari elu olema rõõmus ning huvitav!
Seega on mul nüüd kodus veel kaks karvapalli. Donarile tullakse nädala lõpus või uuel nädalal järgi. Seniks oleks hea ka Di-Di'le oma inimene leida. Di-Di on mul ikka väga tragi tüdruk. Täna sai juba temaga koos mööda hoovi ringiratast joosta. Tema tegi näo, et ründab mind ja mina teginnäo, et kardan teda hirmsasti ning jooksen eest ära :D Siis on meil veel selline mäng, et ta üritab mult pulka ära võtta ja kui ma ei luba, siis hammustab mind sabast. Väga nutikas - ma ei saa korraga oma saba kaitsta ja käppadevahel olevat pulka. Selline tore ja sõbralik tüdruk. Peale selle veel imeliselt armas oma siidise näo ning karvaste kõrvadega. No ja südikusest temal juba puudu ei jää. Igal külalisel on esimesena püksisääres sikutamas. Ootame põnevusega asjaliku ja sama rõõmsa ning heatahtliku tulevase peremehe kontakte telefonile: 5176608 või e-mailile: mare.adermann@gmail.com
Ja saladuskatte all võin ütelda, et perenaine ei kuuleks: Kui oled tegija, siis saad tingida.
Meie album ka meie kahe kutiga kodus olemisest.
Ning Di-Di-le tegime omaette albumi, et saaksite teda segamatult imetleda ;)

Kommentaare ei ole: