Mitte et minu elu nüüd palju halvemaks oleks muutunud. Seda oleks ülekohtune väita, sest mind on nüüd tänu temale ka põllule võetud ja isegi paar jälge tehtud üle mitme aasta. Kuigi, jah, sellele pisikesele tehti 2 nurka, aga mulle ainult sirge. Nagu ma oskaks temast kehvemini jälge ajada! Ma saan jälitamisega palju paremini hakkama, kuigi...Quick kaevas aias välja minu suvistest külalistest üle jäänud hästipeidetud kondi. No ma siis ütlesin talle nii, et terve küla kuulis ja loodan, et tal ei tule enam teist korda tahtmist minu toidu kallale minna. Pärast kaevasin ise ka aias veel vähemalt kümme auku, aga ei leidnud midagi. Seega, ta on kas erakordselt hea ninaga või oli see algaja õnn. Ma kaldun siiski arvama viimast, sest kes saaks minust paremini teada, kuhu ma oma kondid olen peitnud?!
No ja valvata ei oska ta üldse. Ma pean ikka kõik töö ise ära tegema. Ise patrullima ja ise kahtlaseid mööduvaid tegelasi haukuma. Tema haugub äärmisel juhul ukse eest lapsevankrit ja vareseid ja sedagi ainult sel juhul, kui näeb neid esimest korda elus. Järgmisel korral ei tee enam väljagi. Seega, valvamiseks täiesti kasutu loom. Eks perenaine sai sellest ka aru, miks ta muidu lasi aeda veel ühe aia ehitada, mis on palju kõrgem meie välisest aiast ja seal on ka uus kuut. Hommikul, kui kõik kodust ära lähevad, pannakse Quick sinna kinni. Nii ei saagi ta midagi valvata. Ainult mängib ja magab seal. Kisab ka muidugi, kui on lootust välja saada. Mul hakkas temast esiotsa isegi kahju ja ma püüdsin aidata tal ennast välja kaevata, aga need ehitajad on ikka päris vägeva kindluse teinud. Me ei saanud veel seekord vundamendist jagu. Aga noh, minu poolest võib ta ju oma päeva seal aias veeta. Ega mul teda vaja pole.
Vahest aga on tore teda näiteks pulgaga õrritada - võtan omale ühe eriti mõnusa pulga ja tulen seda siis tema nina ette närima; kui tema aga ka tahaks minu pulgast osa saada, siis näitan talle hambaid ja urisen ähvardavalt. Saab aru küll, et peab minu asjadest eemale hoidma. Varem ma vist olin selle karistamisega liiga tormakas. Praegu tundub, et saab juba ühest "sõbralikust naeratusest" aru, et peab eemale hoidma. Samas aga ei häiri minu õelutsemine teda sugugi, kui ta tahab mind taga ajada ja kaela karvades rippuda. Kui ma just eest ära joosta ei viitsi, pean teda jälle kamandama hakkama. Aga selles mängus on ta ikka äraütlemata visa. Läheb eemale ja tuleb aga jälle. Jube tüütu!
Toas ei oska ta ka üldse käituda. Inimesed on pidanud kõik oma jalanõud esiku ukse taha panema, sest Quickil on mingi nõme armastus jalanõude vastu. Ja üleüldse peab ta pidevalt midagi närima. Näiteks kaminapuid. Kogu koridor on puupuru täis ja teeb lamamise seal palju ebamugavamaks. Meil pole kunagi majas vaipu olnud, aga Quicki jaoks toodi neid kohe palju. Aga oskab tema siis sellisest vaevast ja tähelepanust lugu pidada? Õige, ei oska!
Tema läheb hoopis vaiba peale pissile ja pärast ei saa seal enam keegi magada. Ta pissib üldse liiga palju ja seda kindlasti seepärast, et ta ka joob hirmus palju. Mina joon kord või paar päevas, aga tema iga tunni tagant. Mõni ime siis, et pidevalt ka pissida on vaja.No ja magades on ka uhke villane vaip tema magamise toas täiesti mõtetu. Küll mina juba oskaks sellist mõnusat küljealust hinnata, aga minul ei lubata perenaisega koos seal toas magada. Hoopis see mutukas saab seal magada, aga temal on palav. Tema jaoks tehakse aken lahti ja ta poeb peapidi diivani alla kõige külmemasse ja kõvemasse nurka magama.
Õnneks laseb ta praegu juba perenaisel öö läbi magama ja ei taha keset suurt ööd pissile minna ja mängima hakata. Hea seegi. Mul on perenaisest lausa kahju, et ta seal külmas toas kitsa diivani peal peab ööd magama selle pärast, kes mitte midagi head hinnata ei oska.Ohh, sain kõik südamelt ära rääkida. Kohe kergem hakkas. Mis sa sellise lolliga ikka teed. Las kasvab.
