7. NÄDAL

No nii. Nüüd tuli siis Frodo sellest katlaruumi ukse tõkkest hopsti üle. Minagi pidin sealt üle hüppama, ei saanud lausa astuda ja tema sai üle. On ikka kange poiss! Ja inimesed selle peale teisaldasid nende elamise garaaži. No ausalt üteldes olen mina selle sammuga rahul kutsikate heaolu pärast, sest seal on rohkem ruumi liikuda ja on palju jahedam kui katlaruumis. Neil on kõigil juba selline vill seljas, et järjest soojeneva ilmaga oli katlaruumis ikka üsna talumatu.
Garaažis on neile minu puur püsti pandud, et seal magada. Osad seda ka teevad, aga teine osa eelistab ukse ees magada, et mitte hiljaks jääda käpa ukse vahele saamisega, kui keegi ust paotab. Neile, nagu mullegi, meeldib ikka inimeste kõrval toas elada.
Ma olen selle uue lükkega seoses kaks ööd õues olnud ja täna sai postiljonigi haugutud (ehk saab tuppa tagasi ;). Ega väljas pole ka praegu väga vigagi, kuigi toas oli mõnusam. Vahel mahtus diivanile ja hiljuti jäeti mulle sinna ka põdra nahk, värske Ekspress ja pool karpi Rafaello komme - päris sheff oli sedasi diivanil ööbida! Õues ma olen muidugi pisut mures, et ei saa kuttidel pidevalt silma peal hoida. Eelistaksin siiski nende läheduses olla. Aga eks me näe, mida perenaine välja mõtleb, et ka pereisa ja naabrimees ja mina ja tema ise rahul oleksid.

Üks päev käis onu lapsi vaatamas. See tähendab minu vennas Drakon. No eks see rohkem viisakusvisiit oli. Aga ta oleks võinud veidi rohkem huvi üles näidata. :S Kasvõi viisakusest, kui ta juba tuli. Aga no mida sa neist meestet ikka tahad. Mida nemad ka pesategemisest ja kutsikate eest hoolitsemisest teavad. Neile ikka pakuvad huvi noored tüdrukud ja tugevamad poisid. Nii väikestega pole nagu midagi peale hakata.
Minul on aga jooksmist ja valvamist palju, kui nad jälle õue lastakse. Nad ei püsi ju kuidagi koos.

No ja nüüd on siis see songa operatsioon ka läbi. Päris nukker on näha oma last piinlemas ;(. Perenaine pani kutsi kasti, kasti auto peale ja tagasi tulles oli tuba nuttu täis. Mind sisse ei lastud. Teadagi, et inimestel on ravitsemisest pisut teine ettekujutus kui meil. Kuigi, peale sünnitust julgen ma neid rohkem usaldada. Nad on siiski päris targad, mis sellest, et neil pole mõnda elementaarsetki oskust võrreldes meiega. Nagu näiteks jälje ajamine. Aga ravimises on nad kahtlemata kõvemad. No loodame, et valu ja halvad mälestused mööduvad ning kõik on peagi nagu enne. Tegelikult juba paari tunni pärast polnud peale vaadates aru saadagi, et midagi oleks teisiti. Aga lõhnas muidugi vastikult ja ma nii väga tahtsin seda plaastrit ära võtta, et haava oma keelega ravitseda. Muidugi ei lubatud mul seda teha. Olgu siis pealegi.

Ja pereleidmise uudiseid ka: Frodo sai omale pere :) Seal peres on kaks toredat last, kes meie Otiga väga hästi läbi said. Loodame, et nad hakkavad Frodot ka samoodi armastama, nagu Ott seda on teinud.

Figaro sai omale samuti pere. Lausa lust!