3. NÄDAL

Nädal on tegelikult pikk aeg kui vaadata neid pisikesi putukaid, kes meil on. Nad muutuvad lausa iga päevaga enam koeramaks.
Noh, kas te kihlvedusid sõlmisite pesa äärest esimesena ületulemise kohta?
Õnnitlen seda, kes pani oma panuse Figarole. Tema see oli, kes ennast esimesena üle vinnas. Aga inimestel vist täiesti puudub sportlik hasart, sest selle peale lammutasid nad pesa ära ja blokeerisid ukse ning kuumad torud ja lasid pesakonnal hõivata kogu katlaruumi. Nii me ei teagi, kes oleks ääre ületamisel olnud teine või kolmas.
Selle nädala suursündmus on muidugi hambad. Kõikidel on hambad lõikunud. Esialgu ime tillukesed ja mite väga teravad, aga juba täiesti olemas. No ja kui on hambad, siis peab ka hammustama. Õpivad enesekehtestamise kunsti minu targal juhtimisel. Mina näitan ette, kuidas tuleb hammastega ninast võtta, kui midagi ei meeldi ja nemad siis proovivad paarides järgi. Täitsa tubid!
Ja kui on hambad, siis tuleb hakata ka sööma. Sest mina ei jõua neid enam nii hästi toita. Tissivad küll, aga nad on nii suureks kasvanud, et kõik kuus ei taha hästi enam minu kõhu alla ära mahtuda. Ma pean ennast maksimaalselt pikaks venitama ja siis on neil ka kitsas. Peavad kahes kihis võitlema parema koha pärast.
Söögiks pakkus perenaine neile esmalt keefiri. Aga nad ei osanud sellest midagi pidada. Uudistasid küll, aga plätserdasid lõpuks väärt kraami mööda tuba laiali ja suhu ei saanud vist midagi. Nägin nii pesa kui tittede puhastamisega sellest keefiriläbust hulk aega vaeva.
Hakkliha läks palju paremini kaubaks. Selge see, sest tegu on ju ikkagi kiskjatega.
Hakkan ise ka juba selle toakoera eluga ära harjuma. Inimesed on päeval ära ja siis olen mina majas peremees. Neil on päris mõnusad diivanid ja prügikasti visatakse niipalju veel täiesti kõlbulikku kraami. Eile oli meil pidu. Peeti mitme inimese ja minu ning minu õdede-vendade sünnipäeva. Perenaine hakkis hommikul suitsukana, mina lesisin niisama ja lasin leiba luusse. Olin just lõpetanud 4. topsitäie krõbinaid hommikusöögiks. No tited hakkasid kisama. Mina ei lasknud ennast häiridagi, sest nad ju ikka kisavad, kui nad just ei maga. Aga perenaisel on närv vist nõrgem. Läks neid vaatama...liha jättis mulle. Või vähemalt ma arvasin nii, sest kui nüüd tagantjärgi perenaise raevuka rektsiooni järgi otsustada, siis olid tal selle lihaga vast ikka mingid muud plaanid. No aga oli juba hilja. Mis minu kõhus, see minu oma. Selle peale visati mind välja. Tuppa saan nüüd vaid tittede toitmiseks ja muidu pean kogu nädalavahetuse õues veetma. No mis sa teed ära. Aga oligi juba liiga ilus, et tõsi olla.
Külalisteks olid niisiis igasugused koerainimesed, kes kõik mu lapsukesi näha tahtsid. Kasvataja oli ka kohale tulnud. Kinnitas veelkord Fausti ja Forte pikakarvalisust ning Figaro pesakonna parimaks olemist. Ju siis ongi. Mul pole ühtegi alust tema arvamusi kahtluse alla seada. Aga talle isiklikult meeldis kõige enam Fortuuna. Meie pere nooremale poisile meeldib aga kõige enam Figaro. Perenaisele jällegi meeldib vist Forte - või siis Flora.Igaüks on ikka isemoodi. Koerad, ma mõtlen.
Lisan nüüd ja edaspidi siia lõppu oma perenaise kontaktid, et huvilised kutsikahuvilised saaksid temaga ühendust ja minu kullakesed leiaksid omale väärikad karjajuhid. Muidumeestel palun mitte kontakteeruda!
Mare - 5176608; mare.adermann@mail.ee