KUU TÄIS

Väljas on päris kevad! Käisime perenaisega põldude vahel jalutamas. Lumi on sulanud ja kõik lõhnad vabaks lasknud. Ma kohe ei teadnud, millist lõhna jälitada. Jooksin siia-sinna, vette ja metsa. Suurepärane!
Aga ilmselt teate te seda kevade tunnet isegi ja mitte neid muljeid ei oota minu ülestähendustest.
Et siis kutside kuu vanuseks saamisest.
No nüüd võib ütelda, et neil on kõik eluks vajalik olemas. Peavad oma võimeid vaid arendama.
Söövad juba 3 x päevas kausist veega krõbinaid. Joovad ise potist vett. Teevad oma hädad täiesti iseseisvalt. Jooksevad, hauguvad, urisevad, uluvad, kaklevad, hammustavad, näitavad hambaid ja sikutavad kõike, kuhu hammas taha hakkab.
Minu roll nende toitmisel järjest väheneb. Ja ega ei kannatakski palju välja, kui nad midagi halba soovimata oma värsked hambad sulle ihusse suruvad. Aga ega ma ei lase neil ennast unustada. Kui esimene nälg kustutatud, siis ajan nad ära. Mingit toiduga mängimist ei ole.
Parimaks krõbinate sööjaks on osutunud meie kõige pisem - Forte. Ta on alati esimesena kausi juures, samal ajal kui Frodo on esimese asjana perenaise jala najal. Frodo sööb üldse nii vähe, et lausa imesta. Räägitakse, et mina olin ka titena väga vähe söönud. Aga eks ta ise tea. Ju siis pole rohkem vaja. Frodo on meil lausa pugeja. Nii kui perenaise häält kuuleb, jookseb kohale ja nõuab sülle. Ja eks ta saab ka. Perenaine hellitab ta päris ära.
Fortuuna on ka meeleldi sülekoer, aga teised eelistavad maas olla ja inimeste susse, varbaid ja kandasid närida. Oti kisa järgi otsustades teevad nad seda päris isukalt.
Ka nende omavahelised möllutamised on läinud päris jõuliseks. Vahel saab mõni teise jala nii heasse haardesse, et kannataja lausa karjub. Teinekord hakatakse igemete paljastudes ja "hirmsasti" urisedes teineteisele vastu. Flora ja Frodo on meil parimad urisejad. Või siis haaratakse teisel turjast ja sakutatakse kuis jaksu jätkub. Selle võtte meistrid on pikakarvalised Faust ja Forte. Fortuuna jälle oskab lõriseda. Mitte keegi teine ei tee nii sügavat ja kurja häält.
Faust on aga juhtpositsiooni Frodolt üle võtnud. Ta on nüüd kõige suurem (3 kg juba ja veidi pealegi) ja ka kõige tugevam. Paneb lihtsalt teistele pea üle selja ja kehtestab ennast nii. Kui keegi julgeb vastu hakata, siis näitab hambaid ja ka kasutab neid.
Frodo jällegi demonstreeris oma suurepärast ulgumise oskust - pühapäeva hommikul kell 8. Ju ta siis tundis ennast ärgates väga üksikuna. Läks keset katlaruumi istuma ja ulgus nina lae poole oma titehääle täie ulatusega. Ja jälle sai, mida tahtis - ajas perenaise ülesse, kes neile siis söögi serveeris.
Ühe korra said kõik maja peale jooksma kuniks nende pesa puhastati. Oi kuidas neile meeldis :) Nii palju oli uut ja huvitavat. Peale pesasse tagasi tõstmist olid kõik ukse tõkke peal kõõlumas ja tahtsid tagasi välja. Et siis inimesed peavad seda tõket ilmselt varsti suuremaks tegema või nad on sealt ka üle.
Meile kõikidele tehti juba teine ussirohu kuur. No mitte et meil usse oleks, aga inimesed on kole ettevaatlikud. See poleks üldse juttu väärt asigi, aga siin pälvis jälle Frodo tähelepanu. Esimesel korral said kõik oma tüki kurku ja asi korras. Aga pärast oli üks rohu tükk pesa põrandal. Perenaine kahtlustas küll Frodot, aga päris kindel ei olnud. Teisel korral siis võeti neid magamise pealt üles, suruti rohi kurku ja hoiti koonu kinni kuniks tundus, et rohi läks alla. Kõikidega läks üsna libedalt. Aga pärast pandi kõik tagasi magama ja Frodo nina all oli varsti rohu kild põrandal, kuigi ta ise tegi nägu, et magab. No seekord siis perenaine seda asja nii ei jätnud ja kordas protseduuri, kuniks ikka suu puhas oli. Et siis selline nihverdis see poiss.
Ah ja üks uudis ka siia lõppu.
Ilmselt läheb meie väike siidine Forte Lätti elama. Ta saab seal omale hulga suuri ja väikesi inimesi ja suure aiaga maja. Ma olen ta üle päris uhke.
Kui leidub veel tublisi inimesi, kes mu tragidele kutsikatele kodu ja kasvatust tahavad pakkuda, siis võtke perenaisega ühendust:
Mare - 5176608, mare.adermann@mail.ee