esmaspäev, 18. juuli 2011

PEA-AEGU 2 KUUD

Te ei kujuta ette...Delta kutid käisid oma kaheksanda nädala täitumisel mul külas. Kõik see koer tuli minu hoovi peale kokku. Oli see alles mäsu! No kuna mina eriline titelemb pole, siis päästis perenaine mind kutsikatest ja pani seniks garaaži. Sealt oli mul hea kuulata, kuidas üksteist tervitati, jõudu prooviti ja minu aia avaraid võimalusi katsetati.
Lottel ja Bossil oli selge äratundmisrõõm. Jälle sai koos ringi mässatud ja teineteist ülejäänud kamba eest kaitstud. Kuigi, Lotte oli selle nädalaga omas kodus kõvasti arenenud. Ta lausa käis ise sekeldusi otsimas, teistele möödaminens turja karates või sabast haarates. Ja kuigi ta alati teistelt lõpuks nahutada sai, avaldas ta eriti julget ja tugevat vastupanu. Tundus, et ta ise ka nautis, kui suureks, julgeks ja osavaks ta vahepeal kasvanud on. Damel tegi ta korra selja prügiseks ja Besonderiga lõrisesid vastamisi vist kümme minutit terrassi all.
Ka Solo oli kohal, kes oli teistest juba kaks nädalat eemal olnud. Kuna ta ülejäänud kambast veidi hiljem ka kohale jõudis, siis tehti talle esialgu teiste poolt ühine rünnak, kuid Solo oma ääretus enesekindluses ei teinud sellest väljagi. Lükkas Bossi demonstratiivselt pikali ja kargutas teda oma võimu märgiks. Kaheksanädalaselt! Ja Schützega tuli neil samuti äratundmine, et omavahel on jäänud mingi asi lõpuni ajamata. Tekkis neil nüüdki üks hetk vastasseis, kus mõlemad päris suure koera kombel püüdsid panna pea teisele turjale, tegid jalad ja kere kangeks ning ajasid sabad nii püsti kui said. Sellest vaikivast võitlusest väljus võitjana Solo. Muideks, Solo kodune nimi on Franko, et siis edaspidi Franko. Vot selline kõva iseloomuga dominantne loom on Franko. Loodame, et tema peremees viitsib ikka tema koolitamisega vaeva näha, sest muidu võib neil päris raskeks minna.
Üks pere tuli ka meile, et kutsikahuviga neid pätte vaadata. Olid mujalgi käinud. Ja tore-tore: Boss leidiski omale inimesed ja inimesed leidsid omale Bossu. See oli päeva parim uudis. Nad on nagu üksteise jaoks loodud. Peremehel oli koguni Bossi nimi iga riietuseseme peale kirjutatud ning perenaisele meeldibki kaisukaru :) Palju õnne neile kõigile!
Ka arst tuli meile, et kogu see pesakond ära kiipida. Nii on koertele kindel ja turvaline inimeste maailmas hakkama saada. Koer ei võta ju passi kaasa, kui ta naabritele või sõbrale külla läheb ja kui kodutee peaks suure pidutsemise peale ununema, saavad inimesed ta kiibi abil jälle koju aidata. Ja siis ei saa mõni õel inimene koera niisama kaasa võtta, tehes nägu, et see ongi tema koer. Seega on need pätid nüüd kiibiga turvatud. Muidugi oli igavene tragöödia, kui arst kiipe paigaldas, aga mis teha - mida peab, seda peab. Arst vaatas ka kõik kutid üle ja pidas terveks. Ainult Schützel on veel veidi puudu. Tal nimelt üks munand on küll täiesti olemas, kuid päris õigesse kohta veel liikunud pole. Ega temal sellest suurt muret pole, aga inimesed küll muretsevad, et kui see ei peakski õigesse kohta liikuma, mida ikka vahetevahel koertel juhtub, siis ei saagi temaga näitustele minna. Ma võin teile aga kinnitada, et koeral on üsna ükskõik, kas ta käib oma peremehega näitustel, koolis või niisama metsas. Peaasi, et tal see peremes oleks ja temaga koos aega veedaks. Üks muna ees või taga ei muuda seda koera sugugi teiseks. Schütze on kindlasti selle pesakonna kõige suurem askeldaja ja terane tegija ning ta jääb selleks ka suureks kasvades, olgu siis ühe või kahe munaga. Kuigi, pole veel teada, kus ja kellega ta suureks kasvab, sest pere, kes tema eelmise nädala seisus võtma pidi, leidis siiski üksmeele puudumise tõttu, et koera nende elamisse praegu ei tule.
Kiipimisel näitas aga tõelist iseloomu hoopis Dame, kes hoidis vapralt kisa kinni ja tegi vaid väga summutatult paar kriginat kogu kiipimise vältel. Ta oli nagu väike vapruse kehastus.
Paari tunni pärast oli hoovi roheline muru musti koeranahku täis. Kui Besonderi pere talle järele tuli, olid enamus juba oma kodudesse lahkunud väsimust välja magama. Nüüd sai siis Besondergi oma koju. Edu talle ja tema inimestele ning kassile!
Praeguses hetkes on siis kodutud veel Dame ja Schütze, kellest juba nii mitu korda kodu ja peremees väga lähedalt mööda on läinud. Neid on kõige enam tahetud, aga siis ikkagi loobutud. Aga küllap pole siis nende jaoks veel see ÕIGE saabunud. Aga ega ta tulemata ei jää. Ükskord me saame kõik kutsikad koju nii kui nii.


Julge ja teotahteline (tulevane)omanik võtku ühendust kutsika saamiseks: mare.adermann@gmail.com, 5176608
Ja kutsikate askeldamist minu külalistena näete minu albumist.
Ja pea-aegu proff fotograaf käis meil ka. Seesama, kes on neid kutse juba sünnist peale pildistanud. Sünnist peale pilte näeb siit. Proovis perenaine neid kutte ka näituse seisu asendisse saada, et ilupile teha, aga see käis niisuguste energiliste nööpidega ikka talle kohati üle jõu :)

Kommentaare ei ole: