PIKAKARVALINE

Minu pere tänane kangelane on Di-Di. Just seesama väike väle blondiin. Kuna igaühe tee on läinud nii, nagu ta just läinud on, siis selle-aastasel saksalambakoerte pea-erinäitusel esindas minu peret ainult Di-Di, osaledes klassis 18-24 kuud pikakarvalisena.
Oleksin ju võinud isegi veteranide klassis osaleda, aga...pigem siiski mitte. Vanus on juba selline, et pean hakkama ilmselt enne mõtlema tagajärgedele ja siis alles tegema. Nimelt sain ma sügise ja talve kenasti ilma lonkamata läbi ja endal oli küll juba tegus tunne peal. Koguni nii tegus, et käisin kevadel igas kraavis ja jõekeses ujumas, mis jalutuskäigul ette jäid. Väga mõnus oli! Mõne aja pärast polnud aga sugugi mitte nii mõnus, kui ma lamamast ülesse tõustes valust karjatasin. Praegu on juba parem, aga ülesse tõusen ikkagi ettevaatlikult: enne tugevalt esijalad maha ja siis ettevaatlikult tagumised ka alla. Kevad ja kevad on ikka erinevad. Kasvõi selle poolest, et igal järgmisel kevadel oled aasta vanem, kui eelmisel. Seega, perenaine mind enam vabalt põllule jooksma ei lase ja näituseringi ka asja polnud. Valvan kodus prügikasti. Kah vajalik töö. Lisaks veel mõnus oma kangeid liigeseid kevadpäikeses soojendada.
Aga nüüd siis tagasi meie päevakangelase juurde.
Kuna Di-Di inimesed on sellised tagasihoidlikud, siis võtsid nad pikalt hoogu enne, kui julgesid koera nii suurele näitusele kirja panna. Seda enam, et minu perenaine, kes teda seni näitustel esitles, pidi mujal olema ja ei saanud seekord minu pisikest printsessi händlerdada. No aga see pole ju takistus! Kui koer näeb hea välja ja omanik on valmis näitusele minema, siis küllap ka händleri leiab! Eriti Estrellesti kennelis, kus on ju ometigi nii palju koerahuvilisi koos. Saigi ära räägitud üks Eestimaa parimaid händlereid - Karin Lageda. Ta on minuga ka ringis jooksnud, kui ma noor olin. Väga hea käega tüdruk! Esimesel kohtumisel kiitis ta Di-Di tegu ja nägu ning oli täitsa nõus neid sellest näitusest läbi viima.
Seekordne näitus oli täiesti eriline, sest esmakordselt hinnati pikakarvalisi ametlikus klassis. Alates selle aasta algusest on pikakarvalisus üks saksa lambakoera ametlikke tõuvariatsioone ja kohtunik peab selle näitusel kindlaks tegema. Seepärast oli ilmselt ka pikakarvalisi osalejaid pisut rohkem, kui varajasemate, mitteametlike näituste, korral. Di-Di'ga samas ringis oli koguni veel kaks ilusat lehviva karvaga tüdrukut. Minu pisike oli tubli, tegi kenasti händleriga koostööd ja võlus oma harmoonilise olekuga kohtunikku niivõrd, et lõpetas oma ringi esimesena! Hurraa! Tubli tüdruk! Aitähh Karinile hea töö eest!