reede, 19. jaanuar 2007

POISTEST

Seoses pere loomisega ei saa muidugi üle ega ümber sellisest teemast nagu poisid. Ei saa siinkohal ütlemata jätta, et minu eelistused ei lange 100% kokku minu perenaise arvamusega, aga nagu ma juba eelmine kord mainisin, ma püüan talle meele järele olla. Mulle meeldivad ikka endast suuremad, vanemad ja enesekindlad isased. Mingil poisikesel pole absoluutselt mitte mingit lootust.
Üks kord viidi mind Rootsi, ühe üsna ilusa poisi juurde. Aga kombeid polnud sellel ilu-eedil ollagi. Liiga noor ja liiga innukas. Selline ei saanud minu kutsikate isaks saada. Ja ei saanudki.
Samal ajal käisin ma tegelikult kohtamas ka ühe kohaliku kutiga. Kes oli ju muidu täitsa kihvt, kuid austust tüdrukute suhtes oleks võinud rohkem olla. No seda Rootsi kõrvalepõiget ta mulle andeks ei andnudki ja nii see asi meil lörri läkski.
Mul on üks vahva poiss ka. Ta ei näe küll väga esinduslik välja (selline väike ja lapiline, saba püsti ja kõrvad lontis - mitte vastupidi, nagu oleks sobilik), aga temaga on alati väga lõbus. Muidugi ei kandideeri ta mulle kavaleriks, aga lihtsalt sõpru peab ju ikka ka olema.
Samuti on mul üks täiesti OK vend, kellega me tihti koos koolis ja muidu jooksmas käime. Tal on ainult üks probleem, ta ei luba mul metsas loomi taga ajada ega tema pulgast suuremaid pulki tassida. Kuna ta on tugevam, siis pole mul eriti võimalust. Vahel muidugi lipsan jalutuskäigul tema valvsa silma alt minema ja tagasi tulles saan alati noomituse, aga ega siis värske jälg ei või ühe noomituse pärast ajamata jääda ;) Ja venna puhul on ju arusaadav ning andeks antav, et ta oma õekese pärast muretseb :)
No ja siis on mul muidugi ka oma südamesõber. Ohh.. Aga kuna ta pole piisavalt heade omadustega inimeste jaoks, siis ei saa sellest asjast kunagi päriselt asja. Vot see on tore poiss! Iseloom nagu minulgi: ükski teine koer pole liiga hirmus, et ütelda, mida tast arvatakse. Aga süda on tal soe. Lapsi ja naisi hoiab. Eriti meeldivad talle minusugused kärtsud tüdrukud. Olen otsustanud, et oma parimale pojale panen tema austuseks nimeks Frodo.
Lõpuks pean loomulikult rääkima ka sellest poisist, kelle ma perenaise soovidele vastu tulles vastu võtsin. No ma ei tea, mida ta nendes Rootsi poistes pidevalt leiab! Et siis jälle rootslane. Sama ilus kui eelmine, aga omakorda vastu tulles minu soovidele vanem ja asjalikum. Ega tal tõesti viga polnud. Ma päris meeldisin talle ka. Inimesed räägivad, et tal on üsna head järglased: terved, ilusad ja hea iseloomuga. No loodame, et see nii saab ka minu kutsiakte puhul olema.
Selle esindusliku isase sugupuuga ja järglastega saate lähemalt tutvuda: http://www.pedigreedatabase.com/gsd/pedigree/435770.html

1 kommentaar:

epp ütles ...

Tere Dakota, mina olen see kohalik kutt, kellega Sa mõned korrad kohtamas käsid! Mul oli tookord siduv püsisuhe, mu süda pole vaba ka praegu, aga kui on vähegi lootust, et emadus Sinu suhtumist meessoosse pisut leebemaks muudab, olen ma huvitatud kohtumistest ka edaspidi. Tervitades
Yarko