PILL TULEB PIKA ILU PEALE

Ega ma tegelikult väga pikalt pole ilutseda saanudki. Sel hooajal olen saanud juba kolm vigastust. Iga kord erinevale jalale.
Kõigepealt tegin katki tagumise vasaku jala ühe väikese padjakese. No tõesti ei mäleta, kus või kuidas see juhtus. Perenaine leotas seda usinasti ja saime sellest vaevast üsna ruttu üle.
Siis oli tulemas esimene näitus. Tegime rattaga jooksutrenni, aga traksid läksid viltu selga ja hõõrusid mulle parema kaenla alla sügavalt sisse. Perenaine nägi mitu päeva vaeva selle kaenlaaluse leotamisega. Kahjuks pean ütlema, et ega mina talle seda kergemaks ka ei teinud.
Selle nahka läks mul koguni kaks näitust ja aretuskontroll, sest lonkasin peale seda vigastust päris pikalt.
No ja siis jooksin eelmisel nädalal kuidagi kusagile oma vasaku jala küüne pikuti pooleks. Ärge küsige, kuidas. Sest kui ma parasjagu olen ametis oma aia äärest teise koera peletamisega, siis ma palju muud ei märka.Vot see oli väga valus lugu ja vaatamata lilla vee leotistele ei tahtnud kuidagi paraneda. Nüüd käisime siis kliinikus ja arstid pidid mu uinutama, et mitte haiget teha. Ärgates oli varvas hell ja roosa sokk jalas. Väga piinlik ja rumal tunne. Paha ka muidugi. Ja kolmel jalal käimine, kui tuimestus veel peal on, oli kunsttükk omaette. Kuidagi ei osanud aru saada, et millise jala nüüd järgmiseks võiks maha panna ja tegelikult oli tunne, et mitte ükski jalg ei kanna korralikult. Ega Takil peale edukat näituse debüüti palju paremini ei läinud. Üüratu kahjutundega pean nentima, et tema õnnetuses on oma roll ka minul mängida. Meil oli nimelt pidu. Palju külalisi ja grillimine. No Taki oma perenaisega oli ka meil. Meie aeg läks omavahel üsna lõbusasti. Aga vaatamata minu kurbadele pilkudele, ei andnud inimesed mulle oma grillist midagi. No tegelikult olin sellega juba arvestanud, aga proovima peab ikka - äkki keegi leebub. No ja siis tunnengi korraga, et kusagil maas on liha lõhn. Panin nina tööle ja leidsingi, aga Taki oli ka kohe sealsamas. No mida teie arvate, et kui on sakslasel ja jaapanlasel kahe peale üks lihatükk, et millega see lõpeb? Tegelikult ei teinudki ma talle midagi hullu, ütlesin vaid tavalisest kõvemini ja äkilisemalt, et ärgu mõelgugi lihale pretendeerida. Ma isegi ei puutunud teda hambaga. Tema vaeseke aga ehmatas hirmsasti, sest ta vist ei tahtnudki seda liha, ja hakkas korraga kõvasti nutma. Siis märkasime, et tema vasak silm oli tulnud koopast välja ja punnitas lau peal. No siis läks inimestel hirmsaks sebimiseks. Taki viidi autoga minema ja kui ta ükskord tagasi tuli, oli pool pead kinni seotud. Arstid olid silma uuesti õigesse kohta saanud, kuid kas see ka vigastusest päriselt pääseb või ei, näitab aeg. Igal juhul, kõige paremat talle! Kui teda teinekord minu juurde veel mängima lastaksegi, eks ma siis arvestan rohkem, et tegu on põrkava portselaniga, mitte tegelikult koeraga, nagu koer olema peab.
Aga elu läheb edasi ja me saame oma sidemetest lahti ning jookseme ja mängime veel!