Täna oli minu jaoks üllatav sündmus. Perenaine oli kogu päeva ära ja õhtul koju jõudes andis mulle ootamatult edasi kalli ja musi Diego perenaiselt, et tänada ilusa kutsika eest. Nimelt valiti minu väike kutt täna kutsikate ja veteranide jõulushowl kauneimaks beebiks.
Ega ma sellest nagu teab mis pidada ei oska, sest mina pole neist kõikide tõugude väikeste ringide näitustest kunagi midagi pidanud. Mida teeb üks sakslane, kelle võlu peitub just tema kaunis pikas jooksusammus, ühes väikeses ringis teiste tõugude vahel ja veel majas sees kah? Minu meelest pole see vääriline tegevus ühele tõesti kaunile sakslasele. Aga, väga paljud inimesed käivad selliselt oma loomi näitamas ja väga paljudele koertele see ka meeldib. Küllap vist tuleb siis tunnustada ka Diego näitusedebüüdi saavutust. Ja kui nüüd tõele au anda, siis on ta tegelikult tublim kui mina, kes ma läbi häda kaks väikese ringi näitust välja kannatasin, et oma välimikutšempion kinnitada, ja sedagi ainult õues. Kui tema sellistes rasketes oludes parima vääriliselt käituda suutis, siis on ta vist ikka igati tubli poiss.
Esimese ringi võit polnudki teab mis asi, sest emane beebikutsikas ei tulnudki võistlema ja iseendaga konkureerimine pole teab kui keeruline. Parima beebi valik oli aga juba päris tõelise võistluse moodi, sest koeri oli palju. Kuidas kohtunik küll suudab valida parima kõikide erinevate tõugude hulgast, jääb mulle arusaamatuks, aga paljud inimeste teod jäävad mulle arusaamatuks. See ei tähenda veel, et mul oleks lubatud nende vajalikkuses ja õigsuses kahelda. Kui, siis ainult õige natukene ja salaja. Igal juhul meeldis just Diegi sellele kohtunikule kõikidest beebikutsikatest kõige enam.
No ja selle uhke tiitliga sai siis mu Tiko minna ka kogu show parima kutsika valimisele, aga see oli juba temalegi liig mis liig ja ta otsustas enam mitte käituda. Suur ring mööda vaipa kannatas veel joosta, aga edasi-tagasi käimine mööda libedat põrandat...sellel hetkel otsustas ta selgelt märku anda, et talle sellest pullist piisab ja ta tahab nüüd ära minna. Sellise kasvatamatu käitumisega ta muidugi enam rohkem tahta ei võinud ja sai oma kolmanda koha show parima valimisel. Mina talle seda ette ei heida. Loodan, et ka inimesed mitte. Ta on ju kõigest 4 kuud vana ja oma esimesel näitusel ja seda juba hommikul kümnest saati. Kas tõesti tohibki tahta, et ta ka õhtul kell viis sama viks ja viisaks oleks?
Ikkagi, loodame, et ta nüüd liiga vara ja liiga kaugeleulatuvaid järeldusi oma karikatest ja rosettidest ei tee. Tegelikult ei ole ju üks sakslane midagi väärt, kui ta on panustanud ainult ilusale olemisele. Ikka eelkõige tuleb kõrvade vahele midagi koguda. Aga samas, ega siis ilus väljanägemine paha ka ei tee :)
laupäev, 5. detsember 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar