SUVI

Teate, mulle väga meeldib suvi. Kuigi suvel on omad puudused, nagu näiteks meeletu väsitav palavus, on ta siiski üks väga mõnus aastaaeg. Ja seda eelkõige seetõttu, et õhtud on pikalt valged ja soojad, mis annab võimaluse inimestel enam aega õues veeta, ja kui nad kord juba väljas on, siis leitakse ikka minu jaoks ka enamasti aega.

Näiteks korjas kogu pere üks päev mustikaid. Selleks ei mindud küll metsa, sest meil on oma aias säästetud tükike loodust mustikametsaga, aga väljas oldi ometigi mitu tundi. Siis tuli mullegi meelde, et mustikad on üks väga mõnus suvine eine. (Igasugused linnud olid selle tegelikult juba mõne aja eest avastanud) Usun, et olin korjamises sama usin kui inimesed, või ehk veelgi tublim, sest mina ei pidanud raiskama korjamise aega mustikate topsi panemisele ;)
Suvel saab ka väga palju ujuda. Mis on veel palju mõnusam tegevus kui jooksmine. Enamasti käin ma jões, kus siis perenaine kaldalt mulle vette mänguasju loobib ja mina neid jälle veest välja kaldale toon. Väga lõbus ja hasartne tegevus. Vahel käime ka meres, mis on minu meelest isegi lõbusam, sest siis on ka perenaine vees ja lained lisavad ujumisele oma vürtsi ning enamasti on mere ääres ka mõni võõras koer, kellega mõõtu võtta. Aga millegi pärast eelistab perenaine siiski jõge.

No ja suvisel ajal saab palju harjutatud nii jälge, kuulekust kui ka kaitset. Milles, peab kahjuks tunnistama, on perenaine minu arvamust mööda viimasel ajal pisut liiale läinud. Või mis teie arvaksite, kui peaksite juba neljandat korda ümber varjete jooksma, mis asuvad üksteisest u. 50 m kaugusel ja mida on 6 tükki ja perenaine ise jalutab nende vahel ühtegi jooksusammu tegemata?Jälg meeldib mulle neist tegevustest kõige enam, sest siis lastakse mul rahulikult oma peaga tegutseda ja enamasti leiab põllu pealt ka midagi maitsvat. Ja mulle tundub, et seal on kõige lihtsam perenaise tunnustust teenida. Jälje ainuke nuhtlus on ülbed linnud, kes samuti pretendeerivad perenaise põllule külvatud maksale. Kord olid nad kogu jälje tühjaks söönud. Kui põhjalikult ma ka ei otsinud, ei leidnud ma jäljelt ühtegi tera toitu :(. No on ikka tegelased!

Vahel saab muidugi aias niisama ka vedeleda. Eriti tore, kui meile mõni külaline tuleb ja need siis viitsivad mulle käbisid loopida või mind taga ajada...
Selle suvevõlude jutu lõppu lisan ühe pildi, kus perenaine on oma lilli minuga kaunistanud (no või vastupidi).