Laupäeva hommikul alustas Devi Pärnu rahvusvahelise näitusega. Ja see oli tema päev- oma tõus parim emane juunior, parim juunior, parim emane, tõu parim - eelkõige võlus ta kohtunikku oma vaba liikumisega, aga ka tugevuse ja kindlusega ning ilmekusega. See kõik oli super, aga seeläbi avanes ju ka võimalus osaleda lõppvõistlustel, kuigi...sünnipäeva pidu pidi juba mujal algama ja päev oli väga palav kolmeni ootamiseks. Siiski ei tahtnud nad võimalust kaotada ja sõitsid kolmeks tagasi. Aga see polnud enam asi ega midagi. Tund aega seisti keset väljakut tapva kuumuse käes ja juunioride kohtunikul ei jagunud neile isegi mitte üht ainust põgusat pilku :(. Rühma võistluses sai Devi saksa lambakoerana õnneks osaleda kohe esimeses rühmas ja ei pidanud enam kauem ootam, aga siis hakkas tema alalhoiu instinkt juba tööle ja tema ainuke mõte oli ära minna. Rühmavõistluse kohtunik isegi palus neid teiste hulgast korra välja oma sammu näitama, aga see samm kiskus ainult ÄRA - no ja loomulikult oligi sellega ka rühmavõistlus Devi jaoks lõppenud. Aga kuidas saakski talle seda pahaks panna - see kuumuse käes passimine oli üle igasuguste koeravõimete. Kui veri kipub kasuka all juba keema minema, siis ei saa enam mõtelda ilus olemisele, vaid ainult põgenemisele.
Lõpuks siis saigi näituselt õhtule ja maanduti Jaagurannas, kus teised pesakonnast juba ees ootasid. Kahjuks on koerad aga väga suures sõltuvuses oma inimestest, ja nii polnud pesakonnast kolme kutsikat kohale tulnud ja nemad võivad vaid siit lugeda, kui tore oli teistel sünnipäeva tähistada. Mis on muidugi tegelikult väga kurb. Just neid kadunud poegi-tütreid oleks väga tahtnud kohata :(Kohal olid siis: Dakar, Di-Di, Devi, Delta ja Dritte. Päeva kuumusest sai ennast veidi meres jahutamas käia, millist võimalust kõik koerad ka kasutasid, kuigi randa selles kohas kahjuks ei olnud - puha kõrkjad ja kiviklibu ja vetikad.
Dritte vaeseke tõmbas oma eelnevalt lõhutud käpal seal kividel tormates (tema ei oska ju piiri pidada) uuesti haava lahti, aga ega ta ise ennast sellest muidugi häirida ei lasknud. Inimesed panid ta küll seepärast autosse kinni ja rohkem teistega möllama ei lubatud. Kuid sellele vaatamata, et ta oli haavatud, suutis just Dritte võita umbes pooled pesakonna proovilepanemiseks tehtud võistlustest ja aladel, kus ta ei võitnud, pakkus ta igal juhul väga tugevat konkurentsi. Temas on ikka meeletu energia ja teotahe! Kiiruses oli ta teistest pesakonna kutsikatest ikka pikalt ees.
Taku ja Delta olid kindlasti päeva parimad möllutajad - sest nad sobisid hästi ja neil lubati ka perenaiste poolt joosta. Võistlustes olid nad pigem mõõdukad, kuid see andis neile ka mõnel alal eelise. Näiteks võitis Delta püüdmise, sest suutis kõige paremini keskenduda lendavale vorstitükile ning selle otsustaval hetkel kiire liigutusega oma lõugade vahee napsata ja 
Taku võitis kuulekuse, sest suutis kõige paremini keskenduda oma omanikule. Taku pakkus ka päris head võitlustahet - algus mõtles küll pikalt, kuid kui kaltsu kätte sai, siis enam ära anda ei tahtnud.
Di-Di oli väga tubli mitmel alal - agility takistusrada sobis talle suurepäraselt, sest ta on väike ja kiire ja hea söögiisuga ning ka kuulekuses pääses ta teise vooru. Aga lendav kalts oli tema jaoks tühi koht, mis on väga kummaline, sest minu juures kodus oli just tema üks parimaid sikutajaid.No ja Devi ei suutnud enam neil sportlikel üritustel väga särada, sest tema jaoks oli juba päeva võit näituselt käes ja kõik mahlad kuumal väljakul välja pigistatud. Nüüd, veidi vabamas olekus, oli tema ainukeseks sooviks pisut puhkust saada.
Kõik kohaletulnud said võistluste eest diplomeid mälestuseks ja muidugi ka midagi suupärast kingituseks ja mu tibud polnud ka mind unustanud. Perenaine tõi mulle omakorda kaasa nende kingitused minu jaoks - mm...maitsev :)
Õhtuks olid kõik väsinud, aga loodetavasti päevaga rahul ja igaüks läks oma suunda laiali. Devi ja Taku jäid samasse peopaika, et järgmisel hommikul oma tegusat nädalavahetust Haapsalus jätkata. Delta läks koju pessu, et järgmisel päeval särada. Di-Di läks perega koju tagasi ja Dritte läks suvitama Võrumaale, kuniks tema perenaine oma puhkust Soomes veedab.
Devi ja Delta kohtusid seega järgmisel päeval Haapsalus, et võtta osa sakslaste ringist rahvuslikul näitusel. Ka seekord tuli pidu meie õuele - juuniorserdi sai Delta. Oma esimese. Ka oli ta parim emane ja sellega vastas-sugupoole parim.Nüüd on ots ilusti lahti tehtud ja oma võitusid kombekohaselt ohtralt tähistatud - seega loodan väga, et mu kaunitarid suudavad hooaja jooksul vajalikud 3 SERT-i koguda ning oma nime juuniortšempioni tiitliga tulevikus ehtida. Edu neile selleks! Ja PALJU ÕNNE kõikidele aastaseks saamise puhul!
Nädalavahetuse pildid albumist.
