Mina ise istusin küll kodus ja logelesin, aga minu perenaine koos minu kutsikatega rändas pidevalt ühelt näituselt teisele.No nad on mul ikka tublid. Palju tublimad, kui mina. Ja kes teeb, see ka saavutab. Seda ma muidugi tean ka omast kogemusest.
Näiteks minu väikene blondiin Di-Di näitas ennast Pärnus näitusel nii edukalt, et sai poodiumile ja Saksa Lambakoera ajakirjagi. Absoluutarvestuses raudselt parim oma pesakonnas.
Devi ja Delta aga võistlesid eelkõige teineteisega nii erinäitustel kui kõikide tõugude näitustel. Kord üks, kord teine ees. Selle kõige lõpetuseks õnnestus Deltal koguda vajalikud 3 sertifikaati ja saada omale aasta lõpetuseks juuniortšempioni tiitel. Imeliselt tubli loom! Mina poleks küll suutnud nendes ülerahvastatud ja -loomastatud väikestes ringides kusagil hallides särada. 
Deltagi arvas mingi hetk, et see teema pole tema jaoks, kuid hiljem mõistis, et oma töö tuleb korralikult ära teha ja ega teda enne rahule ei jäeta, kui tiitel käes.Dritte jällegi tegi näitustel võistlust eelkõige iseendaga. Tema temperament lihtsalt ei luba rahulikult ja väärikalt rihma otsas mööda ringi käia. Viimasel korral,
Tartus, suutis ta aga juba nii hästi esineda, et liikumisel isegi mõne koha tõusis ja õekesed "ilusad" olid vaid ühe koera kaugusel.Minu isaseid kutsikaid esindas muidugi Figaro.
Tema püüdis korraga kahte kärbest ja tegelikult sai kolm või enamgi veel. Nimelt sooritas ta edukalt eluaegse aretuskontrolli ja sai erinäituselt kasutusklassis V hinde. Boonusena sellise tubli etteaste eest kohtas ta aga oma esimest armastust ja mis sellest kõigest veel välja tuli...aga see on juba mingi järgmine jutt. Tubli poiss!
